She said once you have me, you'll always come back.

Joon seda rõvedat nestea vitaot. Minujaoks see pole nii rõve, sest mu maitsemeel on kadumas. Ma ei tea kuhu ta kaob, aga ta teeb seda vaikselt. Mul on mega ego olla. Tahan ego laule kuulata. Sitaks hea tuju ka. Ning lahendus on leitud sellele miks ma kaon the hillsit. Õige lahendus. Nimelt on mul meestest lõpplikult pohhuj. Varem olin ma väga-väga vihane, sest tuleb välja, et olen nagu varuvariant-lohutusauhind ja mitte ainult ühe inimese jaoks. Nüüd ma ainult naeran. Ja tõsiselt naeran. Mul on kõigest sujuvalt pohhuj. Edu neile ja kõigile teistele. Kahjuks või õnneks ma muutun isegi vist selliseks tundetuks seaks. Miks peaksin mina teistest hoolima kui minust ei hoolita? Samas endal on nii palju parem. Ei mõtle kõike mustvalgeks ja mida iganes. Ma ei mõista mis toimub. Ma kirjutan mingit diipi blogi jälle ( MIDA MA TEEEN :| ) , olen ümberrõõmus, kõigest on pohhuj nagu väga kõigest, hüppan ja kargan ringi endal mingi palavik. Ma ei mõista:D.