BLOGGER TEMPLATES AND TWITTER BACKGROUNDS »

esmaspäev, 20. aprill 2009

Tekib küsimus, et mis järgmisena?

Täna oli kõige veidram päev siiani mu elus. Ei midagi head, midagi halba. Kõik on lihtsalt niiiii imelik. Sellest tuleb mingi diip ja mõttetu sissekanne, aga ma pean selle lihtsalt üles kirjutama. Kõik algas ööst vastu tänast. Ma nägin unes, et istusin 18peal bussis. Minu ees istus Merle ja Nele. Nad ei rääkinud minuga ega vaadanud taha kuigi pidime kuhugi koos minema. Merle läks üks peatus varem maha. Me läksine Nelega lõpus maha. Ma hakkasin hääletamise kohta minema kuid siis nägin, et mu ema ja vanaema tulid bussist maha. Wtf nagu. Ka nemad ei öelnud midagi. Bussi peatuses bussi kõrval seisis mu surnud vanaisa keda olen ma ainult peale ta surma unes näinud. Ta ütles lampi, e t"Ma aitan teid" ning siis ma karjusin suurest ehmatusest, et ta seal oli "vanaisaaaaa" ja tundub, et ka läbi une. Ärkasin siis selle peale üles. See oli nii veider. Siis läksin msni. Esimene inimene ja viimane kellega ma seal rääkisin oli Johnny. Ma tundsin kohe, et midagi imeliku on. Kooli minnes kui garderoobi minema hakkasin siis Merle tuli vastu ja sõimas veits. Käisime rahulikult tundides. Mõtlesime mida teha võiks. Tahtsime minna peale tunde Pärnusse, et seal vesipiipu teha Sandriga. Peale kooli läksime 27peale. Wtf kolmas tuli ka sinna. Minu juures passisime netis ja ootasime Sandrit. No ei tulnud. Tahtsime lampi pannkooke teha. Kuna piim oli puudu siis läksime poodi selle järgi. Mida perset vastu tuli Pats. See selleks eksole, aga me rääkisime päeval Kaarlist ja ta sõbrast ning need olid ka seal. Ma mega ehmatasin. Kaarel ütles, et elab seal lähedal, seega minu lähedal. Läksime minu juurde tagasi. Rääkisime Martinist ja volaaa ta tuli msni. Siis rääkisime teiset ja ka tema ilmutas end kohe. Vurdi. Hakkasime vesipiipu otsima ja tuli välja, et mu ema võttis selle kaasa. Wft nagu. Ta ei teegi seda. Tüüp ei oska seda kokku isegi panna. Ma olin mega vihane lihtsalt. Sõime siis pannkooke ja Berta helistas. Läksime nõmmele ja siis saime seal kokku tema ning tema sõpradega. Käisime poes ja siis istusime maikas. Pärast läksime linna. Merle ostis prillid endale ja peale seda panime diipi rademari ees pingil. Kõik mega imelikud ja kurvad jutud tulid. Tavaliselt ma ei räägi sellistest asjadest, vähemalt palju mitte. Järsku tulid ühed lahedad kristlased. Ma küll ei ole usklik, aga nad olid toredad noored. Üks mees oli eestlane ja teised kaks olid venelased. Väga imelik. Pool tundi läks nende jutu peale. Siis läksime vetsu. Vaatasin peeglist, et mu nägu oli tulipunane. Mitte millestki ja see oli mega-mega kuum. Ma ei tea miks. Mul endal pärast hakkas külm kuid nägu ikka selline. Siis kõndisime alla. Järsku lampi jäime mõlemad seisma ning avastasime, et mega imelik on mõlemal olla. Kuskilt ei tea kust hõppas välja Sven. Andis mulle oma bussipileti wtf miks seda ma ei tea. Küsis suitsu, nagu ma suitsetaks ka eksole. Siis tegime veel ühe tiiru. Mida ajastut, kolmandad mõlemad kõndisid vastu. Ühele neist veel sokkisime msnis mingit jama täna. Pärast läksime terminali ja seal olid need bikersi tüübid. Asi ei saa ju hullemaks minna. Läksin bussile ja see oli sama buss mida unes nägin. Bussi tuli mingiaeg Laura ja veel istus seal kolmikute sõbranna ja sokkis terve tee supermanist. Nele ja Merle saavad aru kellest jutt käib. Edu talle. Rääkisin emale mis unes nägin. Mõtlesin, et kas sellel unel oli mingi tähendus ka. See oli niii...veider. Vahepeal murdusin ja koristasin ja nüüd ema õiendab jälle. Jätku rahule ma teen kõik ära ka ilma, et ta karjumas käiks. Mul on endiselt väga imelik olla ja ma ei saa aru miks. Ma nkn unustasin kirjutada palju asju, aga noh.

0 kommentaari: