Siin kõigel on piir ja jäeldaks muutub ka ahjupiim.

Mm. Täna läksin kooli ning olin uskumatult kaua seal. Mis on iseenesest ju positiivne. Peale kooli tulime Merlega minu juurde. Tegime mõned võileivad, teed ja piipu.Pärast seda tegime muffineid Nele helistas ja siis läksime linna. Saime kokku ja nagu alati läksime linnahalli katusele piipu tegema. Mis teha kui piibusuhe on :). Seal olid mingid segod vennad kes tegid reidikaid. Pärast seda mõtlesime, et mida fakki me nüüd teeme. Tubakas sai otsa ja tahtsime veel. Vahet ei ole ju, et kõigil pea megalt lõhkus. Läksime muffineid müüma:( Keegi ei tahtnud. Saatus viis meid rotermanni vetsu. Alguses jätsime muffinid sinna kuid siis tekkis paranoia, et meil läheb neid vaja kuigi me ei taha neid süüa. Trippisime terminali ja seal oli üllas Frank kellele me need andsime. Ta oli meeeega näljane. Tal oli veits gey süber kes tuletas Andreast meelde. Pärast läksime menti. Nafi oli seal. Tahtsi piipu teha ja värki. Niihea oli tegelikutl teda jälle näha. Kuskil on tal magnet peidus. Ma tunnetan. Merle läks koju ja (miks jälle) läks huvitavaks. Käisime Nele vanaemalt raha lunimas. Mina peitsin ja nele läks vastu. Aaa bussis oli Chris. Poh see. Igatahes jooksime linna ja siis helistasime Nafile ta ei viitsinud enam piipu ning Skot tahtis meid näha. Saime temaga kokku ja tsillisime. Leidisime mega laheda märgi ja ajasime diipi vahepeal. Ma ikka mõtlen, et kui hea sõber ta on. Vanja pelmeenid olid poes muidu või oli see Ivan. Istusime mendis ja tegime viinamarja piipu. Ma ei tea kui palju, aga jälle palju kitarrimehi.