Ära kõnni mu jälgedes, olen isegi eksinud .

OLAAA PACOOOOOS. Okei mis siin ikka. Täna oli kuidagi eriti raske end üles ajada. Koolis avastasime, et "õun" mida me joonistama pidime peegeldab täiega. Siis mõtlesime, et teeme pilti selle peegeldusest. Õpetaja läks äski täis ja rääkis teistele klassidele ka kui geeniused me oleme Merlega. Siis vahepeal käisin kodus ja tegin piipu. Käisime jälle koolis. Iti käis ka meil külas. Kuidagi ülbeks oli muutunud vms. Linnuke siristas ja lendas ka päris palju ringi. Vahepeal kui kodus käisin siis bussis oli see värdjas eit kes ühe mehega tahtsid mulle midagi teha ja jälitasid. Jälle vahtis koguaeg. Mul oli nagu elu õudne. Õnneks Merle oli seal. Muidu oleks mu ära rottinud raudselt. Pärast käisime muidu veel pilte tegemas ja värki. Ei midagi erilist järjekordselt.