Rise & shine

Tapik on see, et mu käsi kukub otsast. Läksin kolmandaks tunniks kooli. Midagi väga ei juhtunud. Käisin arsti juures. Tegi süsti. Nüüd on mul lihas krampis ja üli valus ja nõme on lihtsalt. Merlega läksime linna siis ja mu kott on nagu mingi elevant. Tõsiselt ka. See ka ei kaalu nii palju. Kuna ma kannan tavaliselt kotti selle õlapeal kuhu ma süsti sain siis on eriti valus. Nägime Kristianit kellele ei kõlba meiega enam suhelda, Ärikas Arturit kelle peale kunagi Nelega hääletasime, Dayvidit keda polnud ammu näinud, Annat kes on mingi kahtlane. Kindlasti veel, aga ei meenu hetkel. Kõige paremad lähevad ikka meelest. Nizmo tsillisime siis Merlega igalpool ja värki. Leidsime nunnu kiisu. Kell neli sain Marleeniga kokku. WUHUUUUUU. Megamega tore oli jälle näha. Nagu lihtsalt sada aastat polnud näinud. Käisime ka siis poodides ja igalpool. Vanad ajad meenusid kõigega. Nüüd üritab mind hüpnotiseerida uuesti sellesse jamasse, aga mina nii kergelt õnge ei lähe. Mega tore oli. Mingi päev näeb jälle lähitulevikus ma loodan. Plzplzplzplzplz. Pärast läksin siis bussile kus ma magasin pooleldi. Nüüd olen suremas. Mõttetu post lihtsalt, aga noh.